Sillamäega taaskord tutvust tehtud, edasi Narva peale! Foto: Erakogu |
Niinimetatud "Ida-Virumaa Jooksutuuri" avapäev on vaikselt otsi kokku tõmbamas. Lahtijooksuks järjekorranumbriga kaks Sillamäe Treppide Jooks (10 km põhidistants), mis pühendatud Sillamäe linna 60. aastapäevale. Võistluse koduleht, kust huvilised leiavad lisainformatsiooni: http://sillamaetrepijooks.blogspot.com.ee/
Enne jooksu
Aastaid tagasi olen Sillamäed külastanud ning siis olid muljed üdini positiivsed. Ka seekordne trip polnud erandiks. Linn on ilus, sisaldades kamalaga nõukaaja hõngu, mis väljendub eeskätt arhitektuuris, kuid mis siin salata, ka venekeelses keskkonnas. (Mis pole muidugi probleemiks, sest õnneks veidike ka pursin pa ruskit) Inimesed sõbralikud ja rõõmsad. Aga noh, mis siin ikka mossitada, kui väljas nii kaunis päikesepaisteline kevadilm. Kes peaks sinna kanti sattuma, siis hüpake kindlasti ka Sillamäelt läbi. Usun, et te ei pea pettuma ning üllatute positiivselt.
Võistlusnumber. Foto: Erakogu |
Võistluseelse soojenduse ajaks olin nina enam-vähem lahti saanud. Nohu, va suslik, on vist tagasi tõmbumas. Küsimuseks oli see, millise jälje peaaegu nädalane põdemine organismile jätnud oli ehk kas annab pingutada pikemat aega või mitte. Tõehetk saabus peagi.
START!
5 ja 10 kilomeetri lähe anti samaaegselt. Nagu rahvajooksudel tavaks, siis pahatihti paljud hindavad alguses oma võimeid üle ehk panevad täie pasaga liduma, kuid jaks lõppeb peagi. Tänagi sai seda nähtud. Mitu 5 km jooksjat panid uljalt minema, kuid mõnesaja meetri pärast langes tempo kolinal. Mina jälgisin aga hoopis hoolikalt võistlusnumbreid, et välja raalida, mida mu konkurendid teevad ning lähtuvalt sellele sõjaplaan fikseerida. Peagi, ca 500 meetri möödudes, asusin võistlejaterivi etteotsa, vanameister Vjatšeslav Košelev, kes piirdus ühe viiekilomeetrise võiduka ringiga ja ta poeg Deniss kuklasse hingamas. Mõlemad kohalikud sillamäelased.
Rada kulges asfaltkattega tänavatel ja terviserajal. Pikalt sai joosta mere ääres, veidike oli isegi mahti vaateid nautida. Puhus meretuul ja seda mõistagi vastu, mitte tagant. Enne pikka lõpusirget tuli üles joosta renoveerimisjärgus olevatest Mere puiestee treppidest, mis Sillamäe üheks tuntumaks sümboliks ja ühtlasi raja raskeimaks kohaks. Üldiselt reljeef lauge. Selleks ajaks kui ma Denissiga kõrvuti treppe vallutama hakkasin, oli Vjatšeslav Košelev meist jõudnud mõnesaja meetriga ette rebida. Meie ei hakanud järgi jooksma, kuna teine ring oli veel ees ootamas. Tagantpoolt kedagi ohustamas polnud, seega mäng võidu peale. Käis kassi-hiire mäng, selgusetud olid veel vaid rollid.
Vapralt üheskoos teisele ringile. Kord Piibeleht peal ja Vestmann all ning siis vastupidi. Kunas tuleb otsustav rünnak? Foto: www.molodoi.ee |
Aa, nii nunnud pingud. :D Foto: www.molodoi.ee |
Esialgu olin pettunud, et taaskord polnud vajalikul hetkel lisakäiku võtta, kuid eks Deniss on minust ka märksa kõvema tasemega jooksumees, seega minusugusel harrastajal oli privileeg sellise tugeva sportlastega oma võimeid võrrelda. Jooks on ses mõttes aus spordiala. Treenitus kajastub üldjuhul ka tulemustes.
10 km kolm kiireimat. Foto: Erakogu |
Tühjade kätega koju ei pea minema. Foto: Erakogu |
Foto: Sekundomer.ee |
Ühes rütmis! Foto: Sekundomer.ee |
Mardo, aitäh sellise toreda ülevaate eest!
VastaKustuta