Laupäev, 2. september 2017

Võistlusel treenimas

Olen väga tänulik, et mu praegune tööandja, kelle juures olen töötanud juba kaks aastat, on liitunud MTÜ Spordiseltsiga. Nimelt, tänu sellele asjaolule olen stardimaksude näol säästnud, julgeks väita, nüüdseks juba kolmekohalise rahasumma kindlasti. Täpset summat polegi kokku liitnud, võimalik, et jutt käib reaalselt juba sadadest eurodest. Tore, et panustatakse aina enam töötajate tervisesse ja üldisesse heaolusse, sest uskuge, too väike investeering tasub end lõpuks mitmekordselt ära. Jooksmine on küll üldiselt võrdlemisi odav hobi, kuid kui nii tihti võistelda kui mina, siis seda va krõbisevat ikka kulub. Tänagi sain tasuta osaleda ühel öisel linna-maastikujooksul.
Enne starti. #kaevur #teetööline #valguspulgaga dirigeerimas #moeikoon :D Foto: Heiki Rebane
Võistluse, mille korraldusmeeskonna CV-see kuuluvad ka Tallinn City Trail ja Eesti Maastiku Maraton, nimeks Tallinn City Trail Night Edition. Põhidistantsi võistlusmaa pikkuseks ligi 8 kilomeetrit. Trass, kus asus ka üks joogipunkt, mida läbiti kahel korral, kulges Kadrioru- ja Pae pargi teedel ning radadel. Kuna jooks toimus pärast päikeseloojangut ehk pimedas (start anti kell 21), siis rangelt soovituslik oli kasutada enda tervise ja ohutuse huvides kas pealampi või taskulampi, valgustusjõuga rohkem kui 100 luumenit. Ainult umbes pool trassist oli valgustatud. Joostav teekond oli tähistatud erinevate helkurtähistega (suunanooled, helkurviidad, puudele kinnitatud helkurtäpid). Üldiselt, rajatähistuse osas nuriseda ei saa. Eksimisvõimalus oli üliväike ja seegi pigem enda, kui rajameistri süül. Mina kordagi võssa igatahes ei pannud. Teiste eest rääkida ei saa.
Rajakaart. Foto: Erakogu
Võistlusnumbreid polnud, osalejad kinnitasid käe ümber SI-kiibi, millelt siis hiljem aeg maha loeti. Välja jagati ka helendavad pulgakesed, et jooksu meeleolukamaks muuta.

Täna ma võistlema ei läinud, vaid tegin jooksuvõistlusel hoopis vahelduseks ühe trenni. Jah, ka nii võib teha, see pole keelatud ega ammugi miski häbiasi vms. Koos on ju ikka lõbusam, kui üksinda. Ajasime kamraad Heikiga juttu, naljatasime. Nautisime ööjooksu.

Päris lahe üritus kokkuvõttes. Omapärane, teistest eristuv. Paras ports tõusumeetreidki kogunes, sest rajal oli jooksjaid tervitamas nii mõnigi tõsisem tõus. Asfaldit minimaalselt, arvestades fakti, et mõõduvõtt toimus siiski linnakeskkonnas, seega päris vältida seda peaaegu, et võimatu või siis võrdlemisi keeruline. Mul polnud kontaktläätsi kah silmas, seega "poolpimedana" jooksmine oli juba kogemus omaette. Kõik udune jne. :D Pealamp jäi lahjaks, kuid enam-vähem tegi oma töö ära. Koolipoisi kolmele.

Võistlusjärgselt oli osalejatele kaetud lauake hea-paremaga. Suupisteteks erinevad kommid, banaanid, morss/vesi, krõpsud, kohv, nn tundengieine, grillvorstid.

Täpsemalt loe SIIT!
Võistlusjärgne jäädvustus pimedas. Foto: Heiki Rebane
Võistlusjärgne jäädvustus pealambivalgel. Foto: Heiki Rebane

Ööd on siin mustad! xD

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar