Laupäev, 26. august 2017

See imeline lendamistunne...

Kui algselt pidi blogipostituse pealkirjaks saama "Võistlusel treenimas", siis reaalne sündmuste käik osutus veidike teistsuguseks, nagu üldjuhul tavaks. Teate seda kurikuulsat jooksjateringkonnas liikuvat legendi nn lendamistundest, lennukast kergest sammust? No vot mina sain seda täna 45. jooksul ümber Ülemiste järve omal nahal tunda ning mis siin salata, too tunne oli lihtsalt imeline. Tahaks aina veel ja veel taolisi võistlusi kogeda...
Taolise õnnestunud fototabamuse eest pole kahju 3,99 välja käia. Kiitused fotograaf Kristo Parksepale!
Puhata peab samuti oskama

Võistluseelsel nädalal tegin vaid ühe jooksutrenni ja seda alles neljapäeval LHV tervisejooks ja -kõnd sarja raames, kus looduskaunil Paljassaare poolsaarel Pikakari ranna juures asuval rajal läbisin tempokalt üle kuue kilomeetri. Tänu sellele sarjale olen enda jaoks avastanud nii mitmegi jooksuraja, kuhu varem pole sattunud. Hea vaheldus tavapärasesse treeningrütmi. Eelmise nädala laupäeval püstitasin kümnes kilomeetris Peetri jooksul uue isikliku rekordi, millele järgnes pühapäevane takistustega maastikujooks Passion Run, mida sõber Heikiga lõbusas meeleolus ja rahulikus tempos läbima läksime. 12. augustil uuendasin teatavasti Järvakandis ka oma poolmaratoni senist tippmarki ehk võistlusgraafik on olnud võrdlemisi tihe, seega usun, et väike puhkus tuli siinkohal ainult kasuks. Eks elu vajab ju kah elamist, nagu öeldakse. ;)

Veel eilegi oli mul vägagi tegus päev, sest tööpäevajärgselt läksime Heikiga Nõmme seiklusparki, kus toimus Kiirusraja võistlus Jungle Speed 2017. Senise elu esimene ja viimane seikluspargi külastus toimus loetud kuud tagasi Otepääl, kus läbitud sai kõik rajad, sh Kannatuste Rada, seega omasin mingit aimdust eesootava osas. Seekordne külastus, tõsi, nõudis veidike kiiremaid liigutusi, kuid kuna terve päeva oli sadanud ja takistusrada libe, siis ei hakanud liigselt tõmblema, vaid võtsin asja rahulikult. Nagu hiljem selgus, siis tegemist oli ikkagist ka võistlusega ehk tulin meeste arvestuses teiseks. Siinkohal väike vahemärkus - naiste esikolmikult sain pähe, kuid eks neil oli ka tahtmine suurem ja tundusid olevat ka nö vanad kalad. :D
Stiilinäiteid. Foto: 3x Heiki Rebane
Päris hea investeering 2 euro näol - seikluspargi priipääsmed, järjekordne spordisärk, kast kodumaiseid HeyDay kvaliteetsest toorainest mahemahlu. Tasus ikka vihma käes liguneda. :) Foto: Erakogu
Ühtlasi soetasin Heikilt ühe praktilise blenderi, mille laohind 27,60, kuid olenevalt poeketist tuleks muid kanaleid kasutades kukrut kergitada 10-20 euro võrra rohkem. Täna hommikul tegin ka esimest korda smuutit. Improviseerisin olemasoleva kraamiga: 200ml piima, 3/4 õuna, banaan, paar jääkuubikut, peotäis metsmustikaid sügavkülmast. Ütleks, et täitsa maitsev jook tuli välja. Kogu protsess blenderiga ise kiire ja lihtne, et ei mingi raketiteadus. Jätkan eksperimenteerimist, sest erinevaid võimalusi on lõpmatult. Nüüd hea ja mugav tervislik vahepala tööle või mujale kaasa võtta.

NB! Kel mõni põnev smuutiretsept, võib seda kommentaariumis jagada. Tänud ette! ;)
Võistluseelne tankimine. Foto: Erakogu
Rõõm on teatada, et mul ka nüüd esimene sponsor tekkinud, kelleks VARTA. Heiki, keda Varta varemgi sponsoreerinud, eestvedamisel sain tänu toetajale uue ja uhke OCR Estonia ja Varta logodega elavate värvidega võistlussärgi ning käised (vt postituse avafotolt), mis täna kohe ka oma esimesed tuleristsed sai. Aitäh!

Alguses ei saa vedama, pärast enam pidama...
Foto: Järvejooksud FB
Varasemad tulemused Ülemiste jooksult:

2014 - Ülemiste metsajooks 5 km 23:20,1 3. koht 139 lõpetaja hulgas
2015 - 1:06:46,0 (neto: 1:06:17,6) 310. koht 957 lõpetaja hulgas. 5 km vaheaeg 24:21,0 345. koht
2016 - 55:29,0 (neto: 55:24,0) 50. koht 826 lõpetaja hulgas. 5 km vaheaeg 20:30 77. koht. Järvejooksude sarja kokkuvõttes 17. koht.

Tulles tagasi tänase stardi juurde, siis sarnaselt kolmele eelmisele aastale, läksin tänasele mõõduvõtule vastu teadmisega, et järgmisel päeval on mind ees ootamas Kohila Rahvajooksu 5,6 kilomeetrit. Ehk siis, pidin sisse jätma ka väikese varu, sest soovin hommegi tubli etteaste teha ja kõrgete kohtade eest heidelda. Niisiis, otsustasin alustada rahulikult, joosta targalt ning trassi lõpuosas, maastikul, tempot tõsta.

Peab tõdema, et alguses oli end päris raske tagasi hoida. Pidin pidevalt kella jälgima, et kiirus liiga kiireks ei kasvaks, vaid püsiks enam-vähem seal 3:50 min/per km kandis. Esialgu plaanisin veelgi aeglasemalt kulgeda, kuid minek oli lihtsalt niivõrd hea, organism puhanud ja power sees. Nii mõnelgi korral pidin vägisi hoogu maha pidurdama. 5 kilomeetri vaheajapunktis asusin ajaga 18:51,2 27. kohal. Mõned kilomeetrid tuli heidelda tugevapoolse vastutuulega, kuid muidu olid olud jooksmiseks ideaalilähedased. Grupis ei viitsinud passida, jooksin lõviosa 13,8-kilomeetrisest distantsist uhkes üksinduses. Tolle maastikulõigu alguseks olin omadega tõusnud 20. koha piirimaile, kuid mulle maastik sobib, mitte niisama laugel maal tiksumine, mis ei paku erilist pinget enam, ja võtsin seal veel nii mõnegi skalbi. Finišisse jõudsin 15. positsioonil netoajaga 51:00,6. Brutoaeg sekundikese võrra kehvem. Championchip.ee andmetel keskmiseks tempoks 3:42 min/km, keskmine kiirus 16,23 km/h. Lõpetajaid kokku 806.

Asjaolusid arvestades igati viisakas etteaste. PolarFlow andmetel keskmiseks kiiruseks 3:44 min/km, maksimaalne kiirus 2:46 min/km. Täpsemalt uuri SIIT!
Foto: Indrek Mänd
DFDS Järvejooksude sarja lõpetasin 9. kohal, vahe 8. koha omanikuga vaid 6,7 sekundit. Selleks, et tollel kõrgetasemelisel jooksusarjal auhinnalisele esikuuikukohale kunagi jõuda, peaksin arengus järgmise sammu edasi astuma ehk siis lühidalt öeldes - rohkem trenni tegema hakkama. :) Samas, see nõuaks eneseohverdusi, sest kõik tuleb ju millegi/kellegi arvelt... Ühesõnaga, küllap lähitulevikus näha ole, mis saama hakkab. Elu paneb tihti nii mõndagi ise paika. Praegune omal käel saavutatud tugev harrastajatase pole ju iseenesest halb, sest prioriteet eeskätt tervis, hea seltskond ja protsessi nautimine, mitte enese lõhkumine jms.

Mida täna õppisin? Noh, näiteks seda, et pean ka edaspidi, näiteks juba 3.09 Pärnus, kus ründan uuesti kümnes kilomeetris "maagilist" 35 minuti piiri, võistlust alustama rahulikumalt, et mootor jõuaks soojeneda ja tuure piisavalt üles võtta, et end mitte (sarnaselt Peetri jooksu hullumeelse algtempoga) jälle kinni joosta. Ehk siis, sõjaplaan uueks rekordkatseks näeb ette seda, et distantsi teine pool tuleks läbida esimesest väledamalt, mis eeldab ratsionaalset jõuvarude jaotust ja tugevat distsipliini. Muidugi ka tahtejõudu, mida mul õnneks jagub. See on aga vaid teooria, peagi selgub, kuidas praktikaga lood. :D

Lisaks, treenimisega ei tasu üle pingutada. Paljud pööravad puhkusele liialt vähe tähelepanu, mis kajastub üldjuhul ka resultaatides. Võtkem asja ikka mõistusega ja jäägem mõõdukateks. End vigaseks pole kah vaja treenida, mis, paraku, paljude jaoks kurb tõsiasi. Ülekoormus pole naljaasi. Rämpskilomeetreid pole mõtet koguda!

Lõpetuseks Heimar Pehki fotogalerii:
 
 

Olge tublid! ;)

3 kommentaari:

  1. Väga tark jooksmine täna, edu sulle homme!

    VastaKustuta
  2. Väga cool! Hämmastav hobijooksja, mis veel treeneri käe all saaks...
    Smuutide sisse spinatit või avokaadot lisada on ka hea nipp. :)

    VastaKustuta
  3. Vot treener selline nii ja naa. Kindlasti poleks ta mingi nö võluvitsake. Edukaks koostööks peab olema väga hea klapp ja üksteisemõistmine jms. Samas, äkki kunagi teen isegi pulli ära ja vaataks, et kas professionaali juhendamise ja taktikepi järgi treenimine kannaks vilja või mitte. Eks vaatab seda asja.

    VastaKustuta