Pühapäev, 18. juuni 2017

10. Icebug Kõva Mehe jooks 2017

Takistusjooks on lahe! :) Foto: Erakogu
Täna tähistas Kõva Mehe Jooks (edaspidi KMJ) oma 10. toimumisaastat ehk õhus oli tunda juubelihõngu. Ahjaa, imelik, et keegi (vist) seni polegi pöördunud võrdõigusvoliniku poole seoses võistluse nimega. Viimane aeg organiseerida Kange Naise Jooks vms? :)

Igatahes, vapraid "õrnema" soo esindajaid võis täna rajal silmata omajagu, seega õnneks totaalse vorstipeoga tegemist polnud. Respect!
Osalejasärk ja -medal. Foto: Erakogu
KMJ-st olen seni osa võtnud aastatel 2015 ja 2016, mil ca 10 kilomeetrise erinevaid looduslikke ja tehislikke takistusi täis põimitud maastikujooksu läbimiseks kulus aega vastavalt 1:13:36 ning 1:04:16. 2017. aasta netoajaks tuli 59:07,7 (bruto: 59:16,3) ehk selline mõnusa tempoga rahulikupoolne jooksmine, aga ma ju ei läinudki seekord pingutama (nagu kahel eelmiselgi aastal), vaid ainult rada positiivse emotsiooniga läbima. Nautima üheskoos sportimist.

Üldvõitjaks tuli Joosep Tammemäe ajaga 48 minutit ja 58 sekundit. Tulemuse sai kirja ühtekokku 914 seiklusjanulist spordisõpra (sh ca 250 liitlasvägede, eeskätt Briti, sõdurit), kel avanes ideaalne võimalus lapsepõlve meenutamiseks ning hallist argirutiinist vahelduse hankimiseks.
Pikk jooksuosa raiesmikul rappis papusid täiega ja palju ei jäänud puudu, et Icebug Anima4 RB9X sisse oleks auguke uuristatud. Foto: Erakogu
Mina võtsin rajast viimast, mis muuhulgas tähendas seda, et mudas (okastraatide all) püherdasin neljakäpukil nagu Põrsas Oss. Tasuta spaaprotseduurid hinna sees! Kargasin jalad ees mülgastesse, soppa nelja ilmakaarde laiali pritsimas. Sumasin tiigis ja sulistasin jõeületustel. Hullasin kraavides. Turnisin nagu ahv, kepslesin ringi nagu noor gasell haljendaval aasal. Tuhisesin läbi tihnikute-võpsikute. Roomasin ja käputasin torudes-truupides. Ühesõnaga, kõike ikka täie raha eest ja pealegi! Kuivana-puhtana keegi finišisse ei jõudnud. :D
Ei takista vallid, ei takista kraav... OK, antud juhul siiski tiik, mida pidi läbima kahel korral.. :) Foto: Karli Saul
Ütleks, et seniste osaluskordade parim rada! Võrreldes varasemate jooksudega tasuks tänasel trassil uudse takistusena mainida kopra poolt maha langetatud puud mööda jõe ületamist ja vett täis kraavile langetatud puid mööda jooksmist, mida korraldajad nimetasid kopra rajalõiguks. Lisaks kätekõverduste tegemine.

Tiheda metsatuka läbimist oli omajagu, üldiselt pidi pidevalt konsentreeritult jalge ette vaatama, et mitte juurikate-kivide taha koperdada ning uperkuuti lennata. Tähelepanu ei tohtinud kaotada, sest vastasel korral oli kuri karjas. Tarima pidi autorehve, puuhalge ja hantleid. Kännustikul jooksuosa oli pikemaks venitatud. Vaatamata asjaolule, et mul olid jalas maastikujooksu jalanõud, siis jättis süda nii mõnelgi korral löögi vahele, kui jalg oksarisu vahel väändus. Olemas oli ka harjumuspärane heinarullidel ronimine, vägilasemõõtu müüriga rammukatsumine, mudaväljad/-augud, võrktakistus jms ronimist-turnimist nõudvad takistused ning tiigi- ja jõevees sumpamine. Pluss raudteeperrooni all küürutamine. Sekka nipet-näpet lihtsakoelisemaid pigem igavapoolseid takistusi, mida ületada. Puudust tundsin tõsiseltvõetavast maastikuelemendist.

Korraldajatele heidaks ette vast vaid seda, et autasustamine toimus paljude hinnangul liiga hilja. Tarbetut molutamist oleks saanud vältida. Paljud lõidki käega, sest ei viitsinud nii kaua passida, et televiisori loosimisel osaleda. Pesemisvõimalused võiksid paremad olla, kuid eks ürituse asukoht ja inimmass seab omad piirid. Muus osas, tundub, on aastatega kõik juba nii paika loksunud ja korraldus läheb ludinal ning kõik sujub.

Uus paelkinnitustega riidematerjalist võistlusnumber täitis oma ülesande ja püsis minuga kuni finišeerimiseni. Toidukott esinduslik - mullita vesi, coca-cola, pirukad, kohuke, keefir. Medal pirakas, särk maitseka disainiga ja kvaliteetsest materjalist.

Premeerisin end uhiuute Icebug ACCELERITAS OCR-idega, kuna hind oli niivõrd soodne, et patt oleks ost sooritamata jätta. Leiba nad ju ei küsi. Mul veel mitmeid takistus-maastikujookse ees sel aastal ja need agressiivse tallamustriga jalatsid, mis tagavad parema haarduvuse, ongi taolise spordiala jaoks disainitud. Otsustada aitas ka soosiv värske arvustus usaldusväärsest allikast. Foto: Erakogu
Järgmisel aastal jälle!

5 kommentaari:

  1. Mida rohkem lugeda osalejate kogemustest, seda põnevam tundub. Nagu väike meenutus lapsepõlvest. Väga uhked tossud! Seal on soovituslik paksem tald?

    VastaKustuta
  2. Minu kindel soovitus on võimalusel taolistel jooksudel kanda spetsiaalseid maastikujooksujalatseid, mis muuhulgas fikseerivad hüppeliigese piirkonna paremini ehk väiksem tõenäosus rumala vigastuse üleskorjamiseks. Lisaks võiks ka mingi korralikum muster talla all olla, et mitte liigselt libiseda jne. Väga vettimavad ei tohiks jalatsid samuti olla. Ebamugav ja kaal tõuseb. Üks variant on võtta vanad papud, millest kahju pole ja nt põhja mõned augud teha. Paksem tald vast halba ei tee, kuna rajal võib esineda kive, juurikaid jms ehk päris minimalistlike jooksusussidega pole soovituslik starti minna, kuigi üks hull jooksis eile KMJ-il kuuldavasti paljajalu. Isegi tean, kes. Samas, kui rahulikult joosta ja tähelepanelik olla, siis saab vast enam-vähem iga sportimiseks mõeldud jalavarjuga hakkama. Kui kiirused suuremad, siis võib mittesobiva jalatsi kandmine saatuslikuks saada...

    VastaKustuta
  3. Aeg on igati eeskujulik :) Ma sain 1 tund 40 minutiga raja läbitud :D Aga võtsin ka suhteliselt rahulikult. Ootasin rahulikult oma korda ja mööda ei trüginud. See tõesti pigem selline seltskonna üritus, kui jooksuvõistlus :)

    VastaKustuta
  4. Njh, eks see rahulik jooks/tempo on selline umbmäärane mõiste. Minu rahulik võib kellegi jaoks olla jooksmine oma võimete piiril või vastupidi. :)

    VastaKustuta
  5. Sai ka endale enne jooksu samad tossud ostetud ja saab neid vaid kiita! Nagu kliistriga suusaga sõit ehk pidamine nagu kännu taga :) (kes kogenud see teab millest jutt) samuti kerge kaal ka peale veetakistusi. Peale antud jooksu ja pesu enam väga uued välja ei näe kuid niisama neid pole plaanis ka kandma hakata. Ootavad kuni Pajusis saavad jälle mudas sumbata.

    VastaKustuta