1500 meetrit suremist

Täna oli mul au osaleda ühel ajaloolisel jooksuvõistlusel. Nimelt Lasnamäe Kergejõustikuhallis toimus Rae Spordikooli jõuluvõistlus, mille raames peetud 1500 meetri jooksus õnnestus noorukesel Kristian Otlotil (UP Sport) purustada Eesti B-klassi siserekord sel võistlusmaal. Ajaks  4:14,53. Senine tippmark 4:20,03 kuulus Sergei Tšerepannikovile aastast 1998.

Mina sel korral nii väledalt oma jalakesi liigutada ei suutnud. Tegemist oli kontrolljooksuga, saamaks parem ülevaade oma hetkevormist. Ühtlasi oli tegemist ka minu staadionijooksudebüüdiga. Kunagi varem pole ma ühtegi distantsi täielikult staadionijooksurajal läbinud, kuigi jah, staadionil olen siiski osaliselt jooksnud. Ehk siis, täna hüppasin pea ees tundmatusesse ja olin hankimas väärtuslikku kogemust edaspidiseks.

Esmalt kolmekilomeetrine tempokam soojendusjooks kodust võistluspaika, kus peagi kohtusin vahvate kamraadidega Rapla Jooksuklubist, kelle koosseisu ma nüüd kuulun. Treener Erik Horn tõi mulle proovimiseks kotitäie naelikuid, kuna hetkel mul taolised isiklikud jalavarjud puuduvad. Tavaliste jooksusussidega tehiskattega jooksurajal ei võistelda üldjuhul. Lõpuks leidsin sobivad papud.

Sisehallis tegin lisaks veel kilomeetrise jooksuotsa, võimlemisharjutused ja mõned lahtijooksud. Olek oli värske, väike ootusärevuski sees. Kuna kaasvõistlejad on varem taolistel võistlustel osalenud, siis nad ei pidanud ka paljuks mulle soovitusi jagada. Aitäh selle eest. Eeskätt oli küsimus õige tempo valimisel, sest 1500 meetrit harjumatult lühike maa. Otsustasin end mitte tagasi hoida ja väledamatega kohe alguses kaasa minna. Näis, mis saab. Kaotada pole midagi. Kui kustun ära ja end kinni jooksen, siis pole hullu. Isikliku rekordi saan niikuinii kirja. :D

Enne starti jõudis adrenaliinitase lakke tõusta. Tahtmine oli suur. Kõlas päästev stardipauk ja üheksa võhmameest asusid võistlustulle.

Mõnda aega suutsin enesele üllatuslikult püsida jooksjaterivi eesotsas, kuid peagi selgus, et olin liiga uljalt alustanud ja hoog  rauges. Teinekord loodetavasti targem. Vajusin võistlejaterivi keskele, konkurendid vuhisesid minust kui seisvast postist mööda. Piltlikult öeldes. Ma ei heitnud meelt, jalga sirgu ei lasknud ning pingutasin lõpuni. Miski lõpuspurdi moodi asjanduse suutsin isegi organismist välja pigistada. Seitse ja pool ringi tiirutamist saigi läbi. Olin andud endast parima, mis tähtsaim, ja hingeldades vajusin jooksuovaali tehiskattele. Veidike taastumist, naelikud jalast ja paljajalu asusime kilomeetrisele lõdvestusjooksule, kus muljeid vahetada saime. Jällegi üks uus kogemus juures. Kuiv riie selga, rahulikult joostes tuldud teed Lasnamäe magalarajooni tagasi. Mõni õnnelik läks hoopis saunatama, mina pidin leppima kuuma vanniga, sest ei võtnud pesemisasju kaasa.  Hiljem köhisin nagu metskurat. Põhjuseks intensiivne kuiva õhu sisseahmimine. :)

Enne jooksu leidsin ühe internetisaidi, mis prognoosis mu 1500 m lõppaega 4:30 kanti. Läks prognoositust paremini - 4:26,96.

Tean, et olen paremaks tulemuseks suuteline, kuid esimene vasikas sel korral pigem aia taha ei läinud. Targema jõuvarude jaotamise korral oleks resultaat vast kuhugi sinna 4:20 kanti tulnud. Edaspidi saan sekundeid vaikselt kärpima hakata. Tänane etteaste tuli põhimõtteliselt vana rasva pealt, spetsiaalset ettevalmistust lõigutrennide ja muu toreda näol pole veel teha jõudnud. Küll sedagi teha jõuan. Kiirus on mul olemas, loodetavasti suudan selle peagi ka oluliselt viisakamaks tulemuseks vormistada. Elame, näeme.

Rekordüritust aitasid ellu viia Karel Hussar Jooksupartnerist, Arvi Alamaa, Kalev Hõlpus, Mario Markus ja Mardo Lundver Rapla Jooksuklubist, Marti Medar Treeningpartnerist ning Franko Reinhold ja Kevin Väljaots klubist Täppsportlased. Täpsemalt loe huvi korral SIIT!

Head treeningindu!