Minu tee jooksumaailma

Kõva Mehe Jooks 2015

Hei-hei, kallid jooksusõbrad!

Mul tuli jälle "kirjutamis"tuhin peale ja kuna teatavasti pikk jutt, s##t jutt, siis asugem asap asja kallale:

Lühidalt sporditaustast

Spordipisikuga, täpsemalt -huviga, nakatusin juba võrdlemisi varases lapsepõlves, kindlasti enne puberteediiga. Siinkohal pean silmas eeskätt tugitoolisporti, kus põhifookus läks eestlaste tegemiste jälgimisele. Spordialadest murdmaasuusatamine, kergejõustik, erinevad suurvõistlused ning pallimängud, milledest jalgpall on vast kõige südamelähedasem. Eks ka teiste spordialade parimate poegade-tütarde esindajate esitustega sai läbi spordiuudiste end kurssi viidud. Spordilembene olen tänini.

Tartu Sügisjooks 2015

Lapsepõlves mul kahjuks-õnneks polnud võimalust kusagil trennis käia, kuid põlise maapoisina sai end juba väikese naglana värskes õhus liigutatud küll - rattasõidud külavaheteedel käsitsi kokku pandud Vene jalgrattaga, müttamised metsades-põldudel jne. Hiljem, vanuse lisandudes, sekka ka erinevaid maatöid ehk siis mõõdukas-tervislik füüsiline koormus oli loomulik osa igapäevaelust, mida paraku tänapäeva noorema generatsiooni kohta öelda ei saa, kuid eks ajad on ka teised muidugi ja segavaid tegureid-ahvatlusi märksa rohkem. Kooliajal lisandus kehaline kasvatus, suuremasse asumisse kolides erinevad hoovimängud jms. Ehk siis veidike olen end ikka liigutanud ning mingigi põhi loodud.

Debüüt rahvajooksul

Gümnaasium 2011. Issanda aastal edukalt lõpetatud, sukeldusin olude sunnil töömaailma ning sporti ma väga enam ei teinudki. 2012. aastal võimaldas tollane tööandja tasuta osaluse Eesti suurimal jooksupeol, milleks teatavasti SEB Tallinna Maraton ning mina haarasin härjal sarvist ning panin end kirja 10km distantsile. Olen suhteliselt kindel, et tol hetkel polnud ma elus kunagi nii pikka vahemaad joostes järjest läbinud ning teadmatus-aukartus oli suur. Mind oli ees ootamas paras väljakutse.

Põhimõtteliselt nulltreenituse pealt sai siiski ka eesmärk paika pandud ning selleks oli ühe tunni alistamine. Etteruttavalt võib öelda, et eesmärgi täitsin - brutoajaks 57:29, mis 7372 osaleja seas andis 2369. koha. Kui mu mälu mind nüüd ei peta, siis too jooks oli üks paras agoonia ja kannatus, kuid suuresti vast tahtejõu abil ma finišisse siiski kuidagi jõudsin. Tugeva tahtejõuga võib korda saata imesid!

Pikem jooksupaus ja comeback

Kuna 2014. aasta oktoobris oli mind ees ootamas 8-kuuline ajateenistus Tapal asuvas Pioneeripataljonis, siis tolle aasta suvel tõmbasin taaskord jooksusussid jalga, sest tundsin, et füüsilist vormi oleks vaja parandada. Otseselt võistlemisplaane polnudki, kuid augusti lõpus osalesin 11. Ülemiste järvejooksul, distantsiks 5km. Kuna too võistlus õnnestus lõpetada 3. kohaga, ajaks 23:20,1, siis tekkis väike hasart. Järgmisel päeval tegin kohe I Kohila Rahvajooksu otsa. 5,6km läbimiseks kulus mul 25:33,9. Septembris Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks 9,86km (bruto: 49:12, neto: 48:33) ja järgmisel nädalavahetusel taastutvumine SEB Tallinna Maratoni 10 000 meetriga. Võrreldes debüüdiga oli areng märgatav - ajaks fikseeriti 51:07 (neto: 50:27) ja võis rahule jääda. Päev enne ajateenistusse asumist osalesin Pirita Sügisjooksu 6km jooksul (27:32,6). Asusin riiki teenima.

Jooks Ümber Ülemiste Järve 2015

Ülemiste Järvejooks 2014

Süües kasvab isu

2015. aasta mais lõppes mitmekülgne ajateenistus, mis oli igati väärtuslik ja arendav kogemus, ning kuna jooksupisik oli jätkuvalt sees, siis jätkasin hobikorras jooksmist. Jooksuvõistlusi (sh Marathon100.com poolt korraldatavad virtuaaljooksud) kogunes mul tol aastal koguni 33! Niisiis, mu süda oli võidetud.

Tartu Novembrijooks 2015

Areng oli samuti üle ootuste kiire, sest treenisin nö oma enese tarkusest ja ega jooksukilometraažki just kõige suurem polnud. Vaikselt harisin end jooksualaselt ja teen seda tänase päevani, sest veel palju-palju on õppida. Suureks abiks on olnud Marathon100.com portaal, ajakiri "Jooksja" ja ka "Jooksja käsiraamat". Treeningkava pole mul tegelikult kunagi olnudki, ses osas olen väga paindlik. Pigem teen nö tunde järgi trenni ning korraldan enda peal inimkatseid ja proovin mitte väga üle pingutada ehk kuulata organismi ja puhkan-taastun pikemalt (vajadusel). Üle ei tasu pingutada ning asjale tuleb kaine mõistusega läheneda. Seda enam, et olen pelgalt üks harrastusjooksja, mitte mingi tipptegija. Protsessi tuleb nautida!

Viljandi Linnajooks 2015

Pahatihti oligi nii, et kuna võistlushooaeg kestis kuni aasta lõpuni, siis nädala sees väga trenni teha ei jõudnudki, kuna nädalavahetuse pingutusest oli vaja taastuda. Pean end maksimalistiks ning harva esineb jookuvõistlusi, mille sirge jalaga läbin. Ausalt öeldes väga raske on seda teha. Siiski, ka taolisi võistlusi on vaja, mil aega-kohta taga ei aja ning lihtsalt naudid atmosfääri. Sageli on just need võistlused ka kõige meeldejäävamad. Alati ei peagi nina verest väljas punnitama ning oma piire kompama. 

Minu elu esimese poolmaratoni finiš

Aga räägime ka põgusalt numbritest. 7. juunil viisin III Rapla Selveri Suurjooksul oma 10km rekordi uuele tasemele - brutoajaks 44:08 (neto: 43:57).  Augustis tuli 5. Rakvere Ööjooksul uus rekordiparandus - 43:24,2 (neto: 43:06,7). 6. septembril olin Pärnus taaskord kohaliku sõudelegendi-nimelisel jooksuvõistlusel stardis - 43:36,3 (neto: 43:21). Järgnes traditsiooniline SEB Tallinna Maraton, kuid sedakorda 10km asemel 21,1km. Lendasin rahulikult peale, kogemust hankima, ning läksin jooksu nautima, kuna ma polnud kunagi nii pikka distantsi läbi jooksnud. Enne starti oli pikimaks läbitud jooksuvõistluseks Saadjärve 17,5km. Trennis nii pikki vahemaid ette ei võtnud. Debüüt poolmaratonis lõppes brutoajaga 1:48:04 (neto: 1:47:06).

Pärnu Kahe Staadioni Jooks 2015

3. oktoobril viisin IV Tartu Sügisjooksu 10km-s oma rekordnumbrid 40:42-ni. 8. novembril läbisin Rapla Talvejooksul 5km 18:30,4-ga. 6. detsembril jooksin Vändras oma elu teise pooliku. Vaatamata tuulisele ja vihmasele ilmale ning asjaolule, et olin ka tõbine, sain ajaks 1:37:06,5. Tol hetkel pigistasin endast välja maksimumi. Seitse päeva hiljem alistasin Jõgeval 10km-s "maagilise" 40 minuti piiri - 39:34,3. Aasta viimasel päeval läbisin poolmaratoni. Spordialaselt igati kordaläinud aasta!

Väikese vihjena võin juba ette öelda, et 2016. aastal progress jätkus, kuid sellest juba järgmises blogipostituses. Seniks aga soovin Sulle, kallis lugeja, rahulikku pühadeaja jätku!

Naeratage rohkem!