Kolmapäev, 27. september 2017

Tõbisena või(s)tlemas

Foto: Erakogu
Möödunud pühapäeval tegin enda peal järjekordse inimkatse. Nimelt sain eelmisel nädalavahetusel Kuressaares toimunud II Ultima Thule võidukalt poolmaratonilt lisaboonusena kaasavaraks külmetushaiguse - nohu ja väikese köha. Ühesõnaga, tõbine olin, kuid sellele vaatamata otsustasin osaleda neljandat aastat järjest Pirita sügisjooksul, sest enesetunne oli piisavalt hea. Too jooksuvõistlus leidis aset seitsmendat korda.
Foto: Erakogu
Varasemad tulemused (6km):

2014 27:32,6 75. (314 lõpetajat)
2015 24:44,5 29. (445)
2016 21:20,3 5. (490)


2016. aasta muljed


Start oli ootamatu ja seda mitte ainult minu jaoks. Kõlaritest tulev heli jättis soovida ja stardipauk anti ca minut enne ettenähtud aega ja seda kusagilt tagantpoolt (alustasin esireast), mil ma veel kella näppisin ja juttu ajasin, mitte jooksjate eest, mida võiks eeldada ja harjunud ollakse. Ühesõnaga, mingi mähis. Muidu oli korraldus tibens-tobens, nagu ikka. Üks kamraad kukkus suures saginas - küllap mass pressis lihtsalt julmalt peale. Aga andsin siis jalgadele valu, ise vaikselt kirudes, ja asusin ca 200m+ asfaldilõigu järel liidergruppi, mis küll ka võrdlemisi kiirelt lagunes. Järgnes pööre vasakule Pirita kitsale metsarajale, kus häid möödumisvõimalusi palju pole, mida mööda kulges jooks kuni finišini. Alustasin 6. kohalt. Mõne aja pärast tõusin viiendaks, lõpukilomeetrid jooksin 4. koha omaniku selja taga, kellest kordagi mööda ei läinud. Lõpuks jäigi vahe vaid mõni sekund. Finišisirgel ei hakanud ka eriti punnitama, sest 4. koht polnud just kõige motiveerivam. Samas, ega polnud ka uut lisakäiku võtta. Alles Kohilas, ca kuu aega tagasi, jäin neljandaks. Pirita metsade vahel siiski tulin viiendaks. Kolmas koht jäi 30,5s kaugusele, kuid too mees jäi sel korral kahjuks püüdmatusse kaugusesse. Kusjuures, eelmisel aastal oleks ma oma ajaga II koha eest heidelnud ja isegi pühapäeval 8. koha saanu sai kirja samasse suurusjärku kuuluva aja ehk tase oli esiotsas sel aastal märksa tugevam. Kindla seljavõidu (aeg 18:50,1) sai Roman Hvalõnski, kes alles päev varem Sparta SS koosseisus EKIDENI EMV-l 10K 31:45-ga läbis, kuuludes ühtlasi ka kuldsesse meeskonda. Teise koha ajaks 20:02,5.

Üldiselt, võib rahule jääda nii lõppkoha kui ka ajaga. Rada iseenesest pigem siiski aeglasevõitu, võrreldes nt asfaldiga. Samas, tõusud puuduvad. Lihtsalt tähelepanelik peab olema, sest esineb juurikaid jms.


Külmetushaigusest kurnatud organismiga end piinamas
Enne starti. Foto: Heimar Pehk
Ütlen kohe alguses ära, et võistlema mingem ikka vaid sel juhul, kui tervisenäitajad korras, sest üldjuhul viirusevimmaga tehtud tugev pingutus tervisele just kõige paremini ei mõju. Minu puhul oli aga tegemist teadliku valikuga, olles enam-vähem teadlik kõigist võimalikest negatiivsetest tagajärgedest. Mõistlik ja ratsionaalne too tegevus pigem siiski üldjuhul pole.

Mis korraldusliku poole pealt tõsiselt häiris, oli see, et stardikoridor oli selgelt ja arusaadavalt märgistamata. Paljudel tekkis küsimus, kus on õige stardijoon, sest mingit linti ees või joont maas polnud. Nii siis paljud, kümned inimesed, olidki kaootiliselt starti ootamas. Õnneks lõpuks suunati too mass tahapoole ikka... Lisaks leidus jooksjaterivi eesotsas palju lapsi, mis ohtlik neile kui ka kiirematele jooksjatele, sest nii kitsal rajal väga suure tõenäosusega trügimisi ja muid kehalisi kontakte esineb. Võib sündida eriti valusaid ja kurbade tagajärgedega kukkumisi. Mõttekoht korraldusmeeskonnale! Ohutus siiski ennekõige.

Enda etteaste kohta tegelikult midagi väga kirjutada polegi. Ei pakkunud too mõõduvõtt nüüd mingeid erilisi eneseületusi ega emotsioone. Selline tuimapoolne sutsakas. Noh, et linnuke taaskord kirjas või nii. Ikkagi neljas osaluskord, omamoodi traditsioon juba.

Räägime põgusalt numbritest. Vaatamata sellele, et ma polnud just parimas võimalikus konditsioonis, suutsin eelmise aasta aega oluliselt parandada - 20:28,7 andis 687 lõpetaja seas tubli 6. koha. Hetkevormi arvesse võttes oleks võimetekohane ajaline resultaat umbes 20 minuti piirimail, seega oma täit potentsiaali realiseerida sel korral paraku ei õnnestunud. Positiivne oli see, et väledamad konkurendid suutsid tugevat taset näidata. Võrdluseks, eelmisel aastal oleks ma sama tulemusega poodiumi kolmanda astme hõivanud. SIIT leiad parimate kommentaarid.

Liikumises on energiat!

1 kommentaar:

  1. 3 km peal asus kaamerasilm, mis kõigi võistlejate läbijooksmise salvestas: https://www.youtube.com/watch?v=gHmpDERT87M

    Lugupeetud blogipidaja jooksusammu saab imetleda alates video 48ndast sekundist :)

    VastaKustuta