esmaspäev, 4. september 2017

Õhus on maagiat!

Kas tõesti juba neli aastat möödas? :) Foto: Erakogu
Sel korral asun kohe asja kallale, olen tavapärasest konkreetsem, ei hakka teid pika sissejuhatusega piinama ja põnevust kruvima. Pääsesite. :) Ühesõnaga, pühapäevasel sõudelegend Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksul õnnestus mul suvepealinn Pärnus 10 kilomeetri maanteejooksus esmakordselt alistada "maagiline" 35 minuti piir. Kuidas täpsemalt uus isiklik rekord sündis, sellest mu järjekordne blogipostitus pajatabki.

Teekond praeguse tasemeni

Oma ametliku debüüdi jooksuvõistlusel tegin 09.09.2012, kui SEB Tallinna Maratoni raames läbisin 10-kilomeetrise distantsi. Olen suhteliselt kindel, et tol hetkel polnud ma elus kunagi nii pikka vahemaad joostes järjest läbinud ning teadmatus-aukartus oli suur. Mind oli ees ootamas paras väljakutse. Põhimõtteliselt nulltreenituse pealt sai siiski ka eesmärk paika pandud ning selleks oli ühe tunni alistamine. Etteruttavalt võib öelda, et eesmärgi täitsin - brutoajaks 57:29, mis 7372 osaleja seas andis 2369. koha. Kui mu mälu mind nüüd ei peta, siis too jooks oli üks paras agoonia ja kannatus, kuid suuresti vast tahtejõu abil ma finišisse siiski kuidagi jõudsin. Tugeva tahtejõuga võib korda saata imesid!

Järgnes pikem jooksupaus.

Kuna 2014. aasta oktoobris oli mind ees ootamas 8-kuuline ajateenistus Tapal asuvas Pioneeripataljonis, siis tolle aasta suvel tõmbasin taaskord jooksusussid jalga, sest tundsin, et füüsilist vormi oleks vaja parandada. Otseselt võistlemisplaane polnudki, kuid enne riiki teenima asumist osalesin  kuuel rahvaspordiüritusel. Võrreldes debüüdiga oli areng märgatav - Eesti suurimal jooksupeol fikseeriti mu lõpuajaks 51:07 (neto: 50:27) ja võis rahule jääda.

2015. aasta mais lõppes mitmekülgne ajateenistus, mis oli igati väärtuslik ja arendav kogemus, ning kuna jooksupisik oli jätkuvalt sees, siis jätkasin hobikorras jooksmist. Aga räägime ka põgusalt numbritest. 7. juunil viisin III Rapla Selveri Suurjooksul oma 10 km rekordi uuele tasemele - brutoajaks 44:08 (neto: 43:57). Augustis tuli 5. Rakvere Ööjooksul uus rekordiparandus - 43:24,2 (neto: 43:06,7). 6. septembril olin Pärnus taaskord kohaliku sõudelegendi-nimelisel jooksuvõistlusel stardis - 43:36,3 (neto: 43:21). 3. oktoobril viisin IV Tartu Sügisjooksul oma rekordnumbrid 40:42-ni. 13. detsembril alistasin Jõgeval 10 kilomeetris tol hetkel "maagilise" 40 minuti piiri - 39:34,3.

2016. aastal meeletu areng jätkus. 14. mail viisin 10 kilomeetri tippmargi Tartu Kevadjooksul uude minutise - 38:34. 5. juunil Raplas paukus püss veel kõvemini - netoaeg 36:43. 4. septembril Pärnus jäi veel napilt alistamata 36 minuti piir - netoaeg 36:03. Aasta parim etteaste kümnes kilomeetris sündis 23. oktoobril Pärnu Rannajooksul - netoaeg 35:51.

Käesoleval aastal olen suutnud veelgi sekundeid kärpida, kuid arusaadavatel põhjustel pole rekordiparandused olnud enam nii märgatavad, sest kõrgemal tasemel hakkavad senisest enam lugema pisidetailid. Siiski. 19. augustil tegin Peetri jooksul esimese katse alistamaks 35 minuti "maagilist" piiri. Enne toda starti olid mu 10 km rekordnumbrid 35:14, mis joostud 15. aprilli aset leidnud Eesti-Läti jooksul. Tahtmine oli tol päeval Peetri tänavate vahel suurem kui füüsilised võimed võimaldanuks. Alustasin võistlust liiga kiire tempoga, viisakalt öeldes, ning jooksin end lihtlabaselt kinni. Järgnes pikk kannatamine, mis õnneks kulimineerus isikliku rekordiga - 35:08,7. Vigade parandus oligi plaanis teha just Pärnus.

Suutsin tehtud vigadest õppida
Jooksututtavaga lobisemas. Foto: Urmas Luik
Foto: Pärnu Kahe Silla klubi FB

Mina all paremas nurgas. Viimane stardieelne peenhäälestus. Foto: Urmas Luik
Pärnus olin Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksul võistlemas neljandat aastat järjest. Tegemist on ühe mu lemmikjooksuga, eeskätt tugeva konkurentsi ja üldise taseme poolest, mis paneb ka ennast rohkem pingutama, mugavustsoonist väljuma, ja pakub eneseületusi. Samuti ei maksaks unustada ka rajaäärset melu, sest kaasaelajaid ja ergutajaid leidub seal väga palju, mis annavad rasketel hetkedel lisajõudu.

Üldjuhul tajun juba soojenduse ajal, kas on oodata edukat etteastet või mitte. Pärnus tundsin, et võib juhtuda midagi suurt. Enesetunne paljulubav, olin täitsa omas mullis, ülimalt keskendunud. Täpne sõjaplaangi peas valmis - esimene pool distantsist läbida 17:30-ga ehk keskmiseks tempoks 3:30 min/km kohta, võistluse teises pooles ideaalis tempot tõsta. Uskusin oma võimetesse, olin optimistlik, sest tean, et mul on tugev sisu. Olen võitleja, suure tahtejõuga, sitke, kergelt alla ei anna ja naljalt ei murdu. Mulle meeldivad väljakutsed! Ilmgi oli soosiv, päikest polnud, taevas pilvine. Temperatuur jahedapoolne, puhumas jahutav tuul. Täpselt olud, mis mulle mokkamööda, seega ole nüüd vaid mees, ja jookse!
Kes leiab mind inimmassi seest üles? :) Foto: Urmas Luik
Esimene kilomeeter möödus ikkagi liiga kiirelt, ajaga 3:19,5. Proovisin end küll tagasi hoida, nii palju kui vähegi võimalik. Õnneks järgmise nelja kilomeetriga olukord stabiliseerus ja suutsin säilitada kaine mõistuse ja distsipliini. Kilomeetriajad: 3:33,0/3:28,5/3:28,3/3:40,2. Vaatasin ka 5 kilomeetri vaheajapunktis kella, mis kuvas ajaks napilt alla 17:30. Püsisin graafikus. Nüüd pidi tempot tõstma, mida õnneks soosis taganttuul. Võistluse esimeses pooles oli olukord vastupidine, pidi murdma vastutuult. 

Distantsi teise poole läbisin kamraad Aleksandr Kuleshoviga, kellega sel hooajal nii mõnelgi mõõduvõtul juba heidelnud oleme. Mõlemad tegime sel konkreetsel jooksul ka oma senise jooksjakarjääri kiireimad 10 kilomeetrit. Usun, et suutsime üksteist rohkem pingutama sundida. Mind küll motiveeris nii tugeva võhmamehega heitlemine, tõsi, jäin talle napilt alla lõpuheitluses. Vaheks 1,7 sekundit. Tänud põneva mõõduvõtu eest. Teinekordki. ;)

Ahjaa, kilomeetriajad: 3.23,3/3:28,6/3:27,0/3:24,8/3:25,0.
Foto: Madis Sinivee
Foto: Pärnu Kahe Silla klubi FB

Foto: Madis Sinivee
Viimased jõupingutused... Foto: Urmas Luik
Viimase kilomeetri soovinuks ideaalis veelgi väledamalt läbida, kuid eks olin ka selleks ajaks juba võrdlemisi väsinud. Siiski, rahuloluks on põhjust, sest tegin targa jooksu. Järgisin täpselt plaani. Võistluse teine pool märgatavalt kiirem. Lõpuajaks 34:34,6, mis 1896 lõpetaja seas andis igati väärika 24. koha. Üldvõit läks taaskord Keeniasse. Ibrahim Mukunga Wachira, kel ka kätt suruda õnnestus ja talle kindla võidu puhul õnne soovisin, sai ainsana kirja aja alla poole tunni - 29:44,6. Sportlikul nädalavahetusel nautis liikumist kokku üle 3600 erinevas vanuses spordisõpra. Täpsemalt loe parimate kommentaare SIIT!
TOP100 seas lõpetanatutele anti auhinnaks kenake spordisärk.  Foto: Erakogu
Olen etteastega enam kui rahul! Suutsin end taaskord ületada. Hetkel küll usun, et ka 34 minuti piiri alistamine peaks omal käel saavutatav olema. Kunagi lähitulevikus. Potentsiaal on igatahes olemas. Teoreetiliselt muidugi. :) Sealt edasi, kardan, peaksin juba arvatavasti mõne pädevama treeneri poole pöörduma, eeldusel, et soovin veel areneda, sest ega kunagi ju ei tea, mis elu meil tuua võib, seega naudin pigem hetke ja luban olla ka veidike uhke oma saavutuse üle. Vahest võib. ;)

Siinkohal kasutaksingi võimalust, et tänada kõiki teid, kes mind heade sõnadega toetanud olete, mulle mu jooksutegemistes kaasa elanud, pöialt hoidnud, eneseusku süstinud, konkurentsi pakkunud. Olen teile südamest tänulik, eriti teie, kes ka rasketel aegadel mulle truuks jäänud, abi pakkunud ning pole mind hüljanud. Annan endast parima, et ka teile samaga vastata. Eks te ise vast teate, kes olete, ei hakka teid, austades teie privaatsust, kõiki eraldi nimeliselt välja tooma. Usun, et saate aru. Pühendan oma rekordjooksu just teile, kallid kaasteelised!

4 kommentaari:

  1. Õnnitlused! Ei kahelnud hetkekski, et uus rekord tulemas. Sa oled võimas!

    VastaKustuta
  2. Hea jooks Mardo! Tegime väike ajaloo ) Kohtume ja kordume veel. Usun et suudame joosta alla 34 järgmisel aastal.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, unistama peab suurelt ja uskuma. Tõsise tahtmise korral on peaaegu kõik võimalik. Edu!

      Kustuta