Võidukas Raasiku Rahvajooks 2017

Võistluse seitse kiireimat meest, alates vasakult: 7. Kait Vahter, 6. Janar Juhkov, 5. Lauri Luik, 4. Aaro Tiiksaar, 3. Madis Mets, 2. Aleksandr Kuleshov, 1. Mardo Lundver (mina).   Foto: Erakogu

Jooksmine on üks tore hobi - ühildada saab kaks südamelähedast tegevust, milleks muidugi jooksmine ja ka reisimine. Ega ma seni tegelikult väga välismaad väisata polegi saanud (ühtteist naaberriikides (Soome, Rootsi, Läti) on siiski nähtud), vaid olen piirdunud eeskätt Maarjamaa kaunite sihtkohtadega, mida on muideks VÄGA palju, kuid küllap jõuab ka maailma veel näha. Elu alles ees ja ma alles 25-aastane, seega vast jõuab. :)

Olgem ausad, ega ma niisama Raasiku-kanti ei satuks, kuid kuna seal toimus täna kell 18:00 antava avavilega (jah, mitte stardipauguga) Raasiku Rahvajooks, siis just sinna ma lühendatud tööpäeva järgselt jalgrattaga vurasin. Jooksuvõistlust, mis järjekorranumbriga 11, korraldatakse mitmekordse Eesti Meistri Taivo Püi auks. Kilomeetreid kogunes 33,62, mis ühtlasi sisaldas endas ka rajaluuret, et eesootavast, tol hetkel tundmatust, võistlustrassist parem ülevaade saada. Valdavalt oli kiirus seal 30 km/h kandis, mõnel lõigul kiirem, mõnel aeglasem. Too kiirus on mu paugupilli puhul, mis mõeldud maastikul sõitmiseks, ka enam-vähem maksimum, mis sellest välja pigistab. Muidugi, eks olen ka 40 km/h kanti kätte saanud, kuid taolist kiirust pikalt ei hoia. Jalgratas muutub liiga ebastabiilseks. Samas, enamjaolt puhus võrdlemisi tugev taganttuul, seega erilist pingutust ei täheldanud. Paras soojendus. :D Vastutuule korral langes kiirus drastiliselt ning väntamine oluliselt vaevalisem. Päeva esimene pool tõi endaga kaasa üle 25 rattakilomeetri marsruudil kodu-töö-kodu. Masohhist ma siiski pole (vist :D), sest tagasiteel läksin nn kergema vastupanu teed ehk sõitsin Elroni rongiga, porgandikesega, Raasikult Ülemistesse ja sealt siis juba 6,39 km lõdvestusena kojusõitu. Kogunes paras ports jalgrattakilomeetreid.

Võistlusest

Niisis, nüüd põhiteema juurde. Rahvajooksu distantsiks oli minu GPS-i andmetel 5,72 km (PolarFlow link), kuigi ideaalis pidi pikkuseks olema 5,8 km, kuid korraldajadki ütlesid, et tegelik vahemaa veidike lühem. Lähtudes PolarFlow andmetele, siis jäin vaid mõne sekundiga oma kehtivale 5 km isiklikule rekordile alla, mis on igati positiivne.

Juba tavapärase kahekilomeetrise soojenduse ajal ehmusin ära, kuna samm oli üllatavalt kerge ja minek ülihea. Ju siis pikapoolsest soojendusest jalgrattal oli kasu, tegi jalad nö lahti.  :)

Tulemus fikseeriti 71 osalejal, kellest 35 naist ja 36 meest. (TULEMUSED) Mul õnnestus näidata kõigile kandu, mis oli minu jaoks suureks-suureks üllatuseks, sest edestada suutsin mitmeid minust märksa tituleeritumaid, kõrgema treenitusega ning paremate isiklike rekorditega võhmamehi, mis taaskord ehe näide sellest, et kõik on võimalik. Muidugi, iseasi, kui tõsiselt konkurendid võistlust võtsid. Võib-olla mõnel tugevam trenn-võistlus all vms. Mina olin igatahes puhanud ja värske ehk tugevaks pingutuseks valmis. Siiski, sildupõletavalt ei jooksnud, sest homme enne suuri pühi mind ees ootamas sünnilinn Raplas toimuv 5,8 kilomeetrine Võidujooks, kust siis sujuvalt maale sugulaste juurde vaikust ja loodust nautima edasi liigun. Loodetavasti suudan piisavalt hästi ära taastuda, et olla konkurentsvõimeline. Näis.

Tänasel jõuproovil asusin kohe alguses võistlejaterivi ladvikusse. Avakilomeetrini hoidsin rahulikult tuulevarju, kust siis hiilivalt end näitama hakkasin. Teise kilomeetri täitudes olin juba võistlust juhtimas, konkurendid tihedalt kuklasse hingamas. Maanteelõigul, enne kolmandat kilomeetriposti, kus ka vastutuul puhumas oli, võtsin arvestatava riski ning kasvatasin vaikselt vahemaad ca mõnekümnele meetrile. Vahe püsis stabiilne, keegi sappa ei võtnud, kuigi ei ütleks, et mingit jõhkralt kiiret tempot arendasin. Aeg-ajalt piilusin  seljataha, et näha, mis seal toimumas. Grupp oli lagunenud, mis minu jaoks pigem hea uudis, sest sarnaselt minuga pidid konkurendid üksinda kohatise vastutuulega maadlema, mida grupis koostööd tehes oleks märksa kergem teha. Raja vast tõsisema tõusukese suutsin enne 4. kilomeetrit ära kannatada, kuid võitu jätkuvalt ei uskunud. Jooksin väikese varuga, olemaks valmis jälitajate rünnakuks. Rajaääres olnud pealtvaatajaid lisasid oma ergutustega tol hetkel hädavajalikku jõudu ja energiat. Viienda kilomeetri täitumine andis optimismi ja eneseusku, et võib-olla tõesti joppabki, sest lõpuni polnud enam palju jäänud. Kella enam ei jälginud ja pilk oli suunatud ette. Nüüd pidi veel natukene kannatama ja keskenduma, kuniks kätte jõudis päästev finišijoon. Tehtud! Raskeks ei mäletagi, et läks. Suutsin hoida stabiilset jooksukiirust.

Esikolmik:

I Mardo Lundver 19:21,8
II Aleksandr Kuleshov (Treeningpartner) 19:27,5
III Madis Mets (Prorunner) 19:34,9 

Naiste arvestuses kuulus kindel esikoht Liliana Tornile ajaga 22:49,9, mis andis üldjärjestuses 16. koha. Järgnesid Margit Mälter (Sparta) 23:24,2 ja Maris Terno (Tammed) 23:26,2. Ülinapilt jäi esikolmikust välja Kai Albert (21. CC Triatloniklubi) ajaga 23:29,6.

Pilvedesse muidugi ei tõuse, kuid tugeva motivatsioonilaksu andis tänane triumf kindlasti. Vahva, et minusugusedki nn omaenese tarkusest treenivad harrastusjooksjad aeg-ajalt poodiumile pääsevad. Mis sest, et pigem nn külavõistlus(t)el, kuid asi seegi. Phäh, nagu ikka eestlaste puhul tavaline nähtus, siis kunagi ei olda millegagi ega kellegagi rahul. Alati on mingi häda. No mis sa teed, ju siis too tunnusjoon on meile juba emapiimaga sisse programmeritud. :D

Väikemehega võidu jooksmas. :D Foto: Spordiklubi Nwo FB

Raasiku Rahvajooksu näol on tegemist sujuva korraldusega kohaliku väikejooksuga, kus stardimaks soodne (5 raha, sh stardipäeval), rada kiirepoolne ja stardis masside vahel slaalomit tegema ei pea.

Häid pühi ja ärgem siis üle pingutagem suure söömis- ja joomisorgia käigus, vaid jäägem ikka mõõdukateks! ;)