Teisipäev, 2. mai 2017

Minu seiklused jooksul ümber Viljandi järve

Särki ei saanudki... -.-
Senised etteasted Viljandi järvejooksul:
2015 1206. koht 2983 osaleja seas Brutoaeg: 1:02:58 (Netoaeg: 1:00:49)
2016 215. koht 2777 osaleja seas Brutoaeg: 49:44 (Netoaeg: 49:23)

Suurjooks Ümber Viljandi Järve on vanim Eestis korraldatav traditsiooniline jooksuüritus, mis sai alguse 1928. aastal ja korraldati tänavu 88. korda. Kivisse on raiutud ka toimumiskuupäev, milleks vastavalt tavale 1. mai. Raja valik on vaba. On kaks kontrollpunkti Viljandi järve otstes – Orikal matkaraja sillal (4,5 km) ja Viiratsis matkaraja sillal (10 km). Mina osalesin sel jooksuvõistlusel kolmandat aastat järjest. Kuidas mul läks?

Päris hästi. Eesmärgiks pasundasin välja TOP100, mis mõne lugeja arvamusel oli võrdlemisi tagasihoidlikuks sihiks mu hetkevormi arvesse võttes. Eks ta oligi selline nö miinimumeesmärk. Salamisi lootsin muidugi paremat resultaati. Ajaliseks sihiks sai võetud orienteeruvalt 45 minutit, ideaalis siiski alla selle, et ei läheks nibinaks-nabinaks. Tundus täitsa realistlik. Varasemad aastad on näidanud, et taolisest ajast piisab, et saja parima sekka kvalifitseeruda. Käesolevgi aasta polnud erandiks. kuigi jah, 100. lõpetaja tulemuseks fikseeriti sel korral 46:24, mis tulenes suuresti mudasest ja pehmepoolsest rajast, mis muutsid olud raske(ma)ks. 

Ilm oli teist aastat järjest super! Päike paitas põski, taevas oli võõbatud siniseks. Kõik see tähendas seda, et riietuse valisin suvise, et end mitte rajal seaks higistada. Õnneks palav ei hakanud, ma ju teatavasti kuumust-soojust eriti (sportides) ei kannata. Sooritusvõime langeb drastiliselt. Õrna jume sain isegi vist peale. :)

Aga aitab mulast. Kirjeldaks nüüd põgusalt ka võistluskäiku. Startisin vahetult 100 Eliitjooksja järel, mis andis eeldused selleks, et võrreldes varasemate kordadega saan varem omas tempos jooksma hakata, mitte ei pea liigselt energiat kulutama vaba trajektoori otsimiseks-leidmiseks ning slaalomi tegemiseks. Tõele au andes võttis siiski veidi aega, kuniks piisavalt liikumisruumi mulle võimaldati. Eks see Viljandi staadionilt väljajooks on tavapäraselt üks paras porno. Pärast Huntaugumäge saab enam-vähem normaalselt jooksma hakata. Ahjaa, palju ei puudunud, kui oleks tolle varem mainitud künkakese nõlval ninaga maad kündnud. Ma va otuke pidin ju ikka mudamülkasse astuma ning sellele järgnes libastumine (vürtsitatud mõne krõbedama sõnaga muidugi :D). Joppas, suutsin kahe jala peale püstisesse asendisse jääda. Eks äktsionit peab ju kah saama, muidu võib igavuse kätte täitsa maha kõngeda. :)

Kuna mul pole rada peas, mõni koht hägune, siis jooksin lihtsalt konkurentide, kes ideaalis kogenumad, kannul. Küllap nemad, vanad kalad, teavad, kust lõigata saab jne. Esimeses kontrollpunktis asusin, nagu hiljem protokollist-diplomilt selgus, 42. positsioonil. Esimene suurem otsustamishetk tuli vahetult enne sood. Stardiski olin alles kahevahel, kas minna sinna vesisesse mülkasse või mitte. Varem polnud soost läbi jooksnud. Väidetavalt pidi soo läbimisel distants tiba lühem olema, ajaski võis sekundeid kärpida. Läksin sohu. Jalad sai märjaks, kuid joosta täitsa kannatas. Ma ju kergekaallane kah, mõni raskem isend võibki oma võistluse soos lõpetada. Väike edumaa õnnestus saavutada võrreldes nendega, kes kuivema, kuid pikema, teekonna valisid. 

Järgmiseks huvitavamaks kohaks olid hobusekoplid-põllud, mida jagus omajagu. Tuli ära kannatada, sest raja lõpuosa kulges allamäge ning seda asfaldil. Talla alla kogunes kohati parajalt tummine mudakiht, vaatamata asjaolule, et jalas olid Icebugi maastikujooksusussid. Muster polnud piisavalt agressiivne, kuid valikut ei kahetse, sest meenub mitu seika, kui jalg väga ebatervislikku asendisse sattus, mis halvima stsenaariumi korral oleks võinud vigastusega kulimineeruda. Kogeda sai ka pigem takistusjooksudele iseloomulikke tunnuseid. Mitu korda olid tee peal risti ees elektrikarjused. Kraavidega sai samuti mõõtu võetud. Korraks imestasin, kuhu mind nüüd küll veetud on. Paras challenge. Igav juba ei hakanud. Kilomeetrid möödusid lenneldes. Teise kontrollpunkti läbisin 39. kohal. Kahjuks enne finišit langesin pügala võrra ehk lõppkohaks 40. (Brutoaeg: 43:45; Netoaeg: 43:42) Viisaka lõpuspurdigi suutsin ette võtta, kuna sildupõletavalt ei jooksnud. Sisse jäi väike varu. Juuretis järgmiseks aastaks. Kohal oli palju tugevaid jooksjaid ning konkurents tihe. 2916 lõpetajat jooksudistantsil. Lisaks mitusada kepikõndijat, täpsemalt 726. Eelmisel päeval võistles ka sadu lapsi. Võimas saavutus Viljandisuguse väikelinna jaoks, kus 2013. aasta seisuga oli 17 473 elanikku (Wikipedia andmetel) Igaühele midagi. Kes pani selga edeva kostüümi, kes nautis kaunist kevadilma. Isegi vankriga tehti Viljandi järvele ring peale. Suur jooksupidu! Positiivne oli veel ka see, et raja äärde oli kogunenud ohtralt kohalikke, kes ka elavalt kaasa elasid. Aitäh Teile kõigile.

Viljandi järvejooks on kindlasti üks minu lemmikuid. Ütleks, et iga end jooksjaks-sportlaseks pidav inimene peab vähemalt korra elus Viljandi järvele tiiru peale tegema. Usun, et te ei pea pettuma. 

Kosutuseks soe supp ning morss. Päev oli kordaläinud. Siiski, pole head ilma halvata. Mõne aja möödudes hakkas halb olla ning organismi tabas nõrkushoog. Lõi põhja alt ära. Võimalik, et palavikugi lõi üles, sest kohati esines külmavärinaid. Kartsin mingit hullu kõhuviirust vms, kuid tänaseks sain ihuveast üle. Vana hea rahvameditsiin - pipar sisse ja vsjoo. Ju siis sõin midagi organismile vastuvõetamatut. Ma ütlen, et see linnavurle elu teeb nõrgaks. Peab ikka maale tagasi kobima. :D Ei teagi. Omast arust küll hullumoodi ei punnitanud ja pingutanud. Peab edaspidi toitumist hoolikamalt jälgima. Unerežiimgi tuleb paika saada.

Jooksu üldvõit läks teist aastat järjest Keeniasse. Ibrahim Wachira Mukunga edestas meite parimat takistusjooksjat Kaur Kivistikku rohkem kui minutiga. Poodiumi viimane aste kuulus olümpiasportlasele Tiidrek Nurmele. Naiste arvestuses läks kolmikvõit kolmikõdedele Luikedele, kes samuti alles hiljuti olümpiamängudel maratonis osalesid. Neid suutsin edestada. Kõvasid nimesid oli teisigi.

Värskeid fotosid näeb SIIT!

Lõpetuseks meeleolukas videokokkuvõte eilsest:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar