MyFitness Madness City Race 2017 & konkursist "Mina, Jooksja!"

Takistusjooks on lahe! (Jee-jee! :D) Foto: MyFitness.ee

Kui Hobijooksja omadega lõpuks MyFitness Madness City Race`i starti jõudis, oli kevad juba läbi saanud...

Ehk siis, tänane takistusjooks oli oma nime (madness) vääriline. Aga alustagem algusest. Kuna Tallinna Lauluväljak asub põhimõtteliselt mu "koduõuel", siis otsustasin võistluskeskusesse joosta. Kui 5,5 km seljataga ning arvestatava ajavaruga sihtkohta jõudnud, siis Ilmataat oli veel võrdlemisi koostööaldis. Mida lähemale jõudis mu stardiaeg (starditi lainetena), seda ekstreemsemaks ilm muutus. Tugev tuul, lörtsisadu ja väike rahe. Külm ronis sügavale kontidesse. Soojendada end kah kusagil polnud, veidikenegi leevendust pakkus laulukaar, kuhu taandusime. Aga pole hullu, kõik mis ei tapa, pidavat ju teatavasti tugevamaks tegema. :) Jõudis kätte meie stardigrupi kord.

Esimeseks "takistuseks" oli kotijooks. Kuigi jah, jooksuks seda nimetada ma ei julgeks, sest rohkem meenutas too tegevus hüppamist. Kohmetu see liikumine oli. Järgnes trepijooks mööda laulukaarealuseid treppe (nn Stairway(s) to Heaven :)) pärast mida saime veskimehe ametit proovida. Meestel kandamiks 20 kilogrammised liivakotid (naistel poole kergemad), mida sai distantsi vältel nii üles- kui ka allamäge mõned korrad tassitud. Järgnesid erinevad lihtsamad takistused, milledel igavesti uhked nimed. Stiilinäited: Rehviralli, Berliini müür, Kuiv Niilus. Siiski, mõistlik oli mitte liigselt tõmmelda ja rahmeldada, sest libastumisoht oli suur. Kätte jõudis vast päeva raskeim takistus paljude jaoks, sh minu, - köielronimine. Käte abil siiski üles end vinnasin lõpuks. Kelle jaoks too takistus liiga kontemurdev tundus, pidi minema trahviringile. Egas midagi, liivakott õlale, ja allamäge edasi. Bermuuda Kolmnurgast ühes tükis läbi pääsenud, saime Ämblikmeest mängida. Tee peal ees seisis ronimissein. Kuna ma tulemust taga ei ajanud, vaid nautisin võistlust (nii palju kui vähegi võimalik), siis ei pidanud paljuks mõnele neiule "pätti teha" või niisama abikäsi osutada, et ka nemad takistusest üle saaksid ning mitte minema 200m karistusringile. Märkamatult olid osalejaid tervitamas Nutumüürid. Pikem jooksuosa ja julgelt üle barrikaadide. Lauluväljaku nõlval sai taaskord liivakottidega rammu katsutud. Paar rehvidest valmistatud takistusriba, mille vahel sai ka maas natuke roomata. Teist korda Laulukaarealune trepijooks ning finišijoon taamal terendamas. 20 takistust seljatatud ning hullumeelne ettevõtmine möödas. ;)

Ajaloolise tõe huvides peab siinkohal talletama ka lõppaja, milleks kujunes 21:47,2, mis 199 kaashullu seas andis 22. koha. Aga nagu eelpool ka mainisin, siis ma täna eriti ei pingutanud, vaid võtsin asja rahulikult ehk tolle resultaadi põhjal midagi mu hetkevormi kohta järeldada ei tasuks.

Takistused olid minu hinnangul enamusele jõukohased, eeldusel, et valiti võimetele vastav liikumistempo ning jõuvarusid ratsionaalselt kasutati. Jooksumeeste jaoks jäi siiski 3 km distants tiba lühikesepoolseks. Külma sai siiski kontidest välja peletatatud.

Üldvõitjaks tuli siinsete trepijooksude valitseja Rauno Tiits ajaga 15:57,6. Siinkohal üleskutse! Nimelt on Raunol võimalus teha Eesti trepijooksu ajalugu ning osaleda esimese kohaliku  meessportlasena tolle spordiala MM-il. Selleks oleks tal vaja aga meiepoolset toetust. Täpsemalt saate lugeda järgmiselt lingilt - http://stardipaik.ee/uus/projektid/rauno-tiits-trepijooksu-maailmameistrivoistlustele/.

Veidike muljetamist mõne tuttava jooksusõbraga, kuid siis pidi liikuma hakkama, kuna kuivi vahetusriideid mul kaasas polnud ning oli reaalne külmetusoht. Küllap hiljemalt homme selgub, kas õnnestus terveks jääda. Tagasitee, mis kujunes 5,39 km pikkuseks,  koju oli igatahes omaette väljakutse. Puhus meeletu vastutuul, kombineerituna lörtsi ja teravate rahetükikestega, mis nahka töötlesid. On, mida meenutada! Koju jõudes olin märg kui kassipoeg, vaatamata asjaolule, et seljas oli mitu kihti riideid. Ligunesin kuumas vannis, et keha üles soojendada.

Läbimärg, natsa väsinud, kuid rahulolev. Foto: Erakogu

Ja enne veel, kui aru saad, katab lumi tervet maad. Kohe-kohe 1. mai, kuid lumi jälle maas. Kliimasoojenemine? :D

Ahjaa, kes veel ei tea, siis osalen ka ajakiri "Jooksja" poolt korraldataval "Mina, Jooksja!" konkursil. Hääletusvoor, mis saab läbi homme 30. aprillil kell 23:59:59, avati just mõned päevad tagasi. Kuna olen nö vastuvoolu ujuja ning jätkuvalt pole sotsiaalmeediasse sukeldunud, kuid too rahvahääletus toimub Facebooki keskkonnas, siis mul erilisi võiduvõimalusi kahjuks pole. KUI just mingit suurematsorti imet ei sünni. Olen küll veidike sõna levitanud, kuid parimal mehel hetkel juba 135 poolthäält koos, millest mina jään valgusaastate kaugusele, seega arvatavasti peavõidule ei pretendeeri. Siiski, kui sina, kallis blogilugeja, ei pea paljuks minu poolt hääletada (mina olen see sinise Ööjooksu särgiga kandidaat), siis olen siiralt tänulik.

Like Ajakiri Jooksja + Like "Oma lemmikule"! Enim hääli saanud Naine ja Mees VÕIDAVAD #minajooksja paketi!

Link hääletusele: https://www.facebook.com/media/set/?set=a.1345976695495433.1073741840.269472506479196&type=1&l=5531981f7e

Vägevad auhinnad!

Esmaspäeval on aset leidmas järjekorras juba 88. Suurjooks ümber Viljandi järve, kus saan startida II grupist ehk kohe 100 Eliitjooksja tagant, mis võrreldes eelnevate osaluskordadega on suureks edasiminekuks. Lootust on, et saan kohe alguses oma jooksu tegema hakata, mitte ei pea slaalomit laskma ja aeglasemate taha takerduma. Eesmärgiks tulla TOP100 sisse. Pöidlad pihku!